antigeenidest

Antigeenid on ained, mis võivad immuunsüsteemi poolt äratundmisel vallandada immuunvastuse. Need võivad olla osa viirustest, bakteritest, seentest, allergeenidest või isegi kehavälised valgud, nagu siirdatud organite valgud. Antigeenid on tavaliselt valgud või polüsahhariidid, mis asuvad mikroorganismide pinnal või on nende poolt toodetud.

Kui immuunsüsteem tuvastab antigeeni, mida see peab võõraks, käivitub kaitsemehhanism. See hõlmab valgete vereliblede, nagu T-rakkude ja B-rakkude aktiveerimist. B-rakud toodavad antikehi, mis on valgud, mis seonduvad spetsiifiliselt antigeeniga, neutraliseerides selle või märgistades selle hävitamiseks teiste immuunrakkude poolt. T-rakud võivad otseselt hävitada antigeeniga nakatunud rakke või aidata reguleerida immuunvastust.

Antigeenide mõistmine on oluline paljudes meditsiinivaldkondades. Vaktsiinid toimivad äratundmise põhimõttel, tutvustades organismile nõrgestatud või inaktiveeritud antigeene, et keha saaks arendada immuunsust ilma tegelikku haigusseisundit kogemata. Samuti on antigeene oluline tuvastada haiguste diagnoosimisel, näiteks vereanalüüsides, et kindlaks teha nakkused või autoimmuunhaigused. Organitransplantatsioonis on retsipienti immuunsüsteemi antigeenide äratundmine vastuvõtja ja doonori vahel kriitilise tähtsusega siirdatud organi äratõukereaktsiooni vältimisel.