annularvarjutus

Annularvarjutus ehk annulaarsvarjutus on päikesepimeduse tüüp, millega Kuu ei kata Päikest täielikult. Sellisel varjutusel jääb Päikese keskosa nähtav ning ümber tekib hele rõngas, mida mõnikord nimetatakse tulekera rõngaks. Annularvarjutus erineb täielikust päikesepimedusest selle poolest, et varjutuse ajal ei teki öötaoline pimedus.

Põhjendus seisneb Kuu suuruses ja asendis Maa suhtes. Kui Kuu on Maa suhtes kaugel, apogee'l, ja Päikese kaugus on suur, on Kuu näiv läbimõõt Päikesest väiksem. Seetõttu ei suuda Kuu kogu Päikest varjata ning tekib nähtav rõngas, mis hõlmab ümber Päikese. See ring on annularvarjutuse iseloomulik tunnus.

Rada, mille läbi annularvarjutus maa pinnale liigub, on väga kitsas. Ainult selle keskjoone piirkonnas näeb annulus nähtavust; laiemas piirkonnas võib ette tulla osaline varjutus või tavapärane nähtamatu olukord. Rajad liiguvad Maa geograafiaga ja aja jooksul võivad piirkonniti varieeruda, millal ja kui kaua annulus nähtav on.

Vaatlemisel tuleb järgida ohutusnõudeid: Päikese otse vaatamine palja silmaga on ohtlik, eriti osaliselt varjutatud staadiumides. Kasutage ainult päikesekaitsega filtreid või sertifitseeritud päikesepilte ja filtreid teleskoopide või kaamerate jaoks. Annularvarjutuse ajal on päikese rõngas nähtav vaid raja piires; väljaspool seda võivad kohalikud vaatlused olla osalised või puududa.