anionidega

Anioonidega on tegemist negatiivselt laetud ioonidega, mis tekivad tavaliselt neutraalsete aatomite või ühendite elektronide lisamisel või lahustes dissotsiatsioonil. Anioonide laeng on enamasti -1, kuid leidub ka -2 või -3 laengu anioone, näiteks NO3− ja CO3^2− või PO4^3−. Anioonid võivad olla monoatomilised (näiteks Cl−, OH−) või polüatomilised (nt NO2−, NO3−, CO3^2−, SO4^2−, PO4^3−, HCO3−).

Osmuhenduslikult on anioonide peamine roll elektrokeemias ja lahuste koostises: nad possieerivad katione moodustades soolasid ning mängivad olulist rolli hüdreeritud lahuste tasakaaludes. Anioonide omadused sõltuvad nende struktuurist: monoatomilised anioonid on sageli suuremas lahustuvuses kui keerukad polüatomilised anioonid, ning nende keemilised reaktsioonid sõltuvad laengust ja suurusest. Anioonidel on ka roll organismide ainevahetuses ja pH-tasakaalus, eriti bikarbonaadina HCO3−, mis osaleb vere ja keha vedelike hapniku- ning CO2 tasakaalus.

Rakendused ja jälgimine: anioonide kontsentratsiooni määramine on keskkonnale ja tervisele oluline, kasutades näiteks ioonkromatograafiat, kapillaarelektroforeesi või ioonspetsiifilisi elektroodi. Anioonid moodustavad lahustes erinevaid soolasid ja mineraale ning nende tasakaalu mõistmine on keskne nii keemias, bioloogias kui keskkonnateadustes. Kokkuvõttes on anioonid laialdaselt esindatud ja olulised nii igapäevases keemias kui ka tööstuslikes ja bioloogilistes protsessides.