andmekrüpteerimisvõtmetest

Andmekrüpteerimisvõtmed on salajased arvandmed, mida kasutatakse andmete krüpteerimiseks ja dekrüpteerimiseks. Krüpteerimine muudab loetavad andmed (selge tekst) loetamatuks (krüpteeritud tekst), kaitstes neid volitamata juurdepääsu eest. Dekrüpteerimine on vastupidine protsess, kus krüpteeritud tekst muudetakse tagasi selgeks tekstiks.

Enamik krüpteerimissüsteeme kasutab kas sümmeetrilisi või asümmeetrilisi võtmeid. Sümmeetrilises krüpteerimises kasutatakse andmete krüpteerimiseks ja dekrüpteerimiseks sama võtit. See meetod on kiire ja tõhus, kuid võtme turvaline jagamine osapoolte vahel võib olla keeruline. Levinud sümmeetrilised algoritmid on AES ja DES.

Asümmeetriline krüpteerimine, tuntud ka kui avaliku võtme krüpteerimine, kasutab võtmepaari: avalikku võtit ja privaatset võtit. Avalikku võtit saab jagada vabalt ja seda kasutatakse andmete krüpteerimiseks. Privaatset võtit hoitakse salajas ja seda kasutatakse ainult krüpteeritud andmete dekrüpteerimiseks. See meetod lahendab võtmejagamise probleemi, kuid on arvutuslikult ressursimahukam. Levinud asümmeetrilised algoritmid on RSA ja Elliptic Curve Cryptography (ECC).

Andmekrüpteerimisvõtmete turvaline haldus on kriitilise tähtsusega. Võtmete lekkimine või kompromiteerimine seab ohus kogu krüpteeritud andmete turvalisuse. Seetõttu kasutatakse võtmete loomiseks, salvestamiseks ja kasutamiseks spetsiaalseid süsteeme ja protokolle, nagu võtmehaldussüsteemid (KMS). Võtmete elutsükli haldamine, sealhulgas loomine, levitamine, ladustamine, kasutamine, arhiveerimine ja hävitamine, on oluline osa infoturbe strateegiast.