andmekoostamist

Andmekoostamine tähendab erinevatest allikatest pärinevate andmete kogumist ja nende ühinemist üheks ühtseks andmestikuks. Protsess hõlmab andmete identifitseerimist, puhastamist, normaliseerimist, harmoniseerimist ja metaandmete loomist. Eesmärk on suurendada andmete kasutatavust ning võimaldada täpsemat analüüsi, teadus- ja äriotsuseid ning arendustegevust.

Tavaliselt sisaldab andmekoostamine mitmeid etappe: allikate kindlaksmääramine, andmete kogumine ja integreerimine, duplikaatide kõrvaldamine ja vormindamise ühtlustamine, andmete kvaliteedi kontroll, andmete ühendamine ja skeemiharmoniseerimine, ning lõpuks metadata ja päritolu kirjeldus. Tihti kasutatakse andmeintegreerimise ja andmevoo tehnikaid, et sobitada erinevate andmestike skeemid ja suurendada järjepidevust.

Rakendused on laialdased: teadus- ja arendustegevus, turu- ja sotsioloogilised uuringud, tervishoid, avalik haldus ja ettevõtete analüüs; andmekoostamist kasutatakse nii sisemiste analüüside kui ka koostööprojektide jaoks, kus erinevad osapooled jagavad andmeid vastavalt kehtivatele õiguslikele ja lepingulistele piirangutele.

Ohud ja eetika: isikuandmete töötlemine ja privaatsus; GDPR ja muud andmekaitse õigusaktid piiravad töötlemist ja nõuavad andmete kaitset, eesmärgipära ja andmete vähendamist. Re-identifitseerimise riskid, andmete vigade levik ja litsentside piirangud on olulised. Hea andmekoostamise praktika nõuab andmete kvaliteedi tagamist, andmete päritolu jälgitavuse ja ligipääsu kontrolli.

Kokkuvõte: andmekoostamine on oluline tööriist andmete analüüsiks, kuid selle teostamisel tuleb tagada privaatsus-, turva- ja õiguslike nõuete järgimine ning koguda ainult vajadusel ja lubatud eesmärkidel.