andmekaitseõigust

Andmekaitseõigust tähistab isikuõigus kontrollida ja mõjutada oma isikuandmete töötlemist. See põhineb Euroopa Liidu üldises andmekaitse määruses (GDPR) ning Eesti riiklikul seadusandlusel ning kehtib kõigile, keda andmed identifitseerivad või kelle kohta neid töödeldakse.

Peamised õigused hõlmavad õigust pääseda oma andmetele ja saada koopia nende kohta, õigust parandada ebatäpseid andmeid, õigust kustutada andmeid (õigus olla unustatud), õigust piirata töötlemist, õigust andmete ülekantavusele, õigus esitada vastuväide ning õigust automated decision-making ja profiilimise suhtes. Lisaks on isikul õigus nõusoleku tagasi võtmisele ja teabe saamisele andmete töötluse aluste kohta.

Töötlemus peab olema õiguspärane ja läbipaistev. Õiguslik alus isikuandmete töötlemiseks võib olla nõusolek, andmete töötlemine lepingu täitmiseks, juriidiline kohustus, isiku elulise huvi kaitse, avalik ülesanne või õigustatud huvi. Andmete töötlemisel peab järgima põhimõtteid: sihipärasus ja vähene andmete kasutamine, täpsus ja ajakohasus, säilitamise piiramine ning andmete turvalisus. Organisatsioonidel on kohustus näidata vastutustundlikku andmetöötlust ja vajaduse korral hinnata andmete töötlemise riske (DPIA) ning vajadusel määrata andmekaitse-lahendusi või andmekaitseametnik (DPO).

Kui isiku õigused on rikutud, on võimalik esitada kaebus vastavale järelevalveasutusele, näiteks Eestis Andmekaitse Inspektsioonile (AKI), ning vajadusel taotleda õiguslikke meetmeid.