alusandmestruktuur

Alusandmestruktuur tähistab mikroskoopilisel tasandil alus- või sulamikoostise korraldust: terade suurust ja kuju, terade piire, faaside ja teise faasi esinemist ning defekte nagu dislokatsioonid. Struktuur tekib koostisest ja töötlemisest ning määrab materjali omadused, sealhulgas tugevuse, kõvaduse ja plastilisuse.

Põhielemendid on terade struktuur ja piirid, faaside jaotumine ning teise faasi olemasolu ning tease precipitatsioonid. Defektide jaotus, nagu dislokatsioonid, mängib samuti olulist rolli. Terases võib alusstruktuur hõlmata ferriiti ja cementiiti ning sõltuvalt töötlusest võib tekkida martensiit või bainiit. Teistes sulamites ilmnevad erinevad faaside ning precipitatsioonide mustrid, mis mõjutavad kõvadust ja sitkust.

Moodustumine ja areng sõltub valamisest, jahutamisest ning järgnevast tööstuslikust töötlemisest (kuumutamine, temperimine, vananemine). Kiirus jahutamisel mõjutab terade suurust ja dendriidide kujunemist; rekristalliseerumine ja grain growth toimuvad kuumutamisel ning teise faasi tekkimine ja precipitatsioon võivad tugevdada materjali. Nii on võimalik saavutada soovitud koostisega ja struktuuriga sulamite omadusi.

Mikrostruktuur mõjutab otseselt materjali omadusi, sealhulgas tugevust, kõvadust, plastilisust, sitkust, väsimiskindlust ja korrosioonikindlust. Näiteks martensiit terases annab kõrge kõvaduse, bainiit ja perliit võivad anda tasakaalustatud tugevuse ja ductility.

Uuring ja tuvastamine toimuvad peamiselt mikroskoopia ja difraktsiooni abil: optiline mikroskoopia, skaneeriv (SEM) ja transmisaalne (TEM) elektronmikroskoopia, EBSD kristallvõre ja terade orientatsiooni määramiseks ning XRD faaside avastamiseks. Need meetodid võimaldavad hinnata terade suurust, piire, faaside kooslust ja teise faasi paiknemist.