alkohooldehüdrogenaas

Alkohooldehüdrogenaas (ADH) on ensüümide perekond, mis katalübeerib alkohoolsete ühendite oksüdeerumist NAD+-i vahendusel. Peamine reaktsioon on etanooli muutmine atseetaldehüüdiks: etanool + NAD+ → atseetaldehüüd + NADH + H+. Enamik ADH-ensüüme on tsinkiga seotud ja esinevad peamiselt maksas, kuid neid leidub ka teistes kudedes. ADH-id on esindatud mitme isoformaadi kaudu (näiteks ADH1-, ADH2-, ADH3-, ADH4-, ADH5- ja ADH7-perekonnad), millel on erinev substrateerimise profiil ja aktiivsuse spekter.

Funktsioon ja metabolism on peamiselt seotud alkohoolsete ainete esimeseks oksüdeerimiseks organismis. Etanool on ADH-ide kõige tuntum substrate, kuid mõned isoformid katalüüsivad ka teisi primaarseid või teisejärgulisi alkohole. Üldine mehhanism on NAD+-ni koostöö ning reaktsioon toimub tsentriga, kus aktiveeritakse alkoholi süstekerne ja assistentlike küljes.

Terviseaspektid ja geneetika: inimeste vahel esinevad ADH-isoformide polümorfismid võivad mõjutada alkoholi metabolismi kiirust ja tolerantsust. Eriti ADH1B ja ADH1C variatsioonid võivad kiirendada või aeglustada atseetaldehüüdi tekkimist. Atseetaldehüüd, mis on ALDH-de oksüdeerimise järel, mängib olulist rolli naha ja limaskestade reaktsioonides ning on seotud mõnede vähivormide riskiga, kui kuhjumine on püsiv.

Rakendused: ADH-d on kasutust leidnud biotöötluses ja biosensorites ning neid uuritakse jätkuvalt säästlike ja spetsiifiliste alkohoolsete toodete sünteesil ja diagnostikas.