alkoholisõltuvuse

Alkoholisõltuvus on krooniline haigus, mida iseloomustab tugev iha alkoholi järele, kontrolli kaotamine tarvitamise koguste ja sageduse üle ning jätkuv tarvitamine hoolimata kahjulikest tagajärgedest tervisele, tööle ja suhetele. Selles seisundis esinev võimetus piirata tarvitamist ja jätkuv alkoholi kasutamine võib kesta aastate vältel ning sageli on see seotud geneetiliste, neurobioloogiliste ja keskkondlike teguritega.

Sümptomid ja diagnoos: DSM-5 kohaselt on alkoholisõltuvus alkoholi tarvitamise häire (AUD). Kriteeriumid hõlmavad iha alkoholi järele, kontrolli kaotust, palju aega tarvitamise või taastumisega seotud, tolerantsi ja/või alkoholi tarvitamist põhjustavaid terviseprobleeme, jätkamist kahjuliku tarvitamisega hoolimata sotsiaalsetest või tööalastest probleemidest, oluliste huvide mahavõtmist ning vajadus tarvitada alkoholi ohtlikes/ectilistes olukordades. Kriteeriumide arv moodustab raskusastme: mild, moderate või severe. ICD-11 kasutab sarnast lähenemist, et määrata sõltuvuse raskusaste.

Põhjused ja riskitegurid: alkoholisõltuvus tekib geneetiliste, neurobioloogiliste ja psühhosotsiaalsete tegurite koosmõjust. Geneetiline eelsoodumus suurendab iha ja tarvitamise mustrite riski. Varane algus, kõrge alkoholi ligipääs, perekondlikud ja sotsiaalsed mõjud, vaimse tervise häired ning krooniline stress tõstab haigestumise tõenäosust. Sõltuvus on sageli krooniline ja korduv; taastumine nõuab püsivat sekkumist.

Ravi ja hooldus: optimaalne lähenemine kombineerib medikamentoosse ravi ja psühhosotsiaalsed sekkumised. Ravivõimalused hõlmavad naltreksooni, acamprosaat'i või disulfiraami kasutamist, mis aitavad vähendada iha ja vältida tagasilangust; osadel juhtudel kasutatakse ka topiramaati või teisi ravimeid. Psühhosotsiaalsed sekkumised hõlmavad kognitiiv-käitumuslikku teraapiat, Motivatsiooniintervjuud ning tõhustatud tuge, grupiteraapiat ja vajadusel haiglaravi või ambulatoorset rehabilitatsiooni.

Prognoos ja ennetus: alkoholisõltuvus on sageli krooniline haigus ning relapsed on ühine osa ravist. Varajane avastamine, järjepidev ravi ja sotsiaalne tugi suurendavad paranemise võimalusi. Ennetus keskendub riskitegurite vähendamisele, varasele sekkumisele ning laiemale teavitusele joomise riskidest.