aktivaatorid

Aktivaatorid on ained või tegurid, mis suurendavad mingi protsessi aktiivsust või käivitavad selle. Nad võivad olla kemikaalsed, bioloogilised või füüsikalised ning nende mõju ilmneb näiteks kiiruse suurenemises, reaktsiooni käivitamises või geeni ekspressiooni tõusus.

Bioloogilises kontekstis võivad aktivaatorid olla transkriptsioonifaktorid ehk valgud, mis seonduvad DNA-ga ja suurendavad geeni transkriptsiooni. Samuti on olemas ensüümide allosteerilised aktivatorid, mis suurendavad katalüütilist aktiivsust, tavaliselt sidudes end reguleerivatele kohtadele ja muutes ensüümi aktiivset vormi'.

Keemilises mõttes võivad aktivaatorid olla ained, mis kiirendavad reaktsioone või loovad vajalikke aktiveerijate reaktsioone. Näiteks fotoinitiatorid, mis valguse toimel vabastavad radikaale ja alustavad polümeriseerumist, või redoks-aktivatorid, mis suurendavad reaktsiooni redoksprotsesse.

Füüsikalised aktivaatorid hõlmavad stiimuleid nagu valgus, temperatuur või rõhk, mis aktiveerivad materjale või süsteeme näiteks polümeriseerumises või materjalide luminesentsis. Sellised mehhanismid on olulised nii tööstuslikes kui teaduslikes rakendustes.

Aktivaatorid on tihedalt seotud inhibitoritega, kuid nende funktsioon keskendub aktiivsuse tõstmisele ning protsesside kontrollimisele. Nad on kasutusel biotehnoloogias, keemilises sünteesis, materjaliteaduses ja meditsiinis, kus oluline on reaktsioonide või nähtuste õigel ajal ja õigel määral käivitamine.