adhesioonist

Adhesioon on nähtus, mille käigus erinevad pinnad või molekulid tõmbuvad üksteise poole ja jäävad teineteise külge. See hõlmab pindade vahelise kinnitumise ning molekulidevahelisi interaktsioone ning esineb nii materjaliteaduses, bioloogias kui meditsiinis.

Adhesiooni mehhanismid hõlmavad van der Waalsi jõude, elektrostatilisi interaktsioone ning keemilisi sidemeid; mõnikord on oluline kaasosaline ka mehaaniline kinnitumine, kui pinnad või tekstuurid sobituvad.

Adhesioonide tüübid hõlmavad pindadevahelist kinnitumist erinevate materjalide vahel ning molekulidevahelist adhesiooni, mis on oluline rakkude ja kudede tasandil. Bioloogias mängib adhesioon keskset rolli rakkude kinnitumises, kudede moodustamises ja immuunvastuses.

Rakendused on mitmekesised: tööstuslike liimide ja sidevahendite tootmine; bioloogias ja meditsiinis on adhesioonid olulised rakkude kinnitumise ning kudede parandamise jaoks. Hambaravis, kirurgias ja koeehituses kasutatakse spetsiaalseid adhesiivseid süsteeme, sealhulgas bioloogilisi ja sünteetilisi liimaineid.

Patoloogilised adhesioonid tekivad sageli operatsioonide, põletike või vigastuste järel ning võivad põhjustada valu, obstruktsiooni või viljakusprobleeme. Ennetus keskendub õigele kirurgilisele tehnikale, adhesiooni vältivate barjääride kasutamisele ja mõnikord farmakoloogiliste/kirurgiliste abimeetmete rakendamisele.

Mõõtmine ja hindamine hõlmavad pindade energiat, kontakti ning eraldumisjõudude hindamist; laboratoorsetes testides kasutatakse peelsuure ja muid testimismeetodeid, et määrata adhesiooni tugevus ja sobivus.