absoluutsagedusega

Absoluutsagedus ehk absoluutne sagedus on perioodilise nähtuse tegelik võnkesagedus, mida mõõdetakse hertsides (Hz) ja mis on sõltumatu vaatlejast või mõõtmisviisist. Kui signaalil või kehaga on tegu, kirjeldab absoluutsagedus iga sekundi jooksul toimuma jõudvate täisvõngete arvu. See on fundamentaalne suurus nii füüsikas kui metrologias, kus täpne ajamõõtmine ja sagedusstandardid on kriitilise tähtsusega.

Sageduse mõistetes eristatakse sageli absoluutsagedust suhtelisest sagedusest. Suhteline sagedus võib hõlmata moduleeritud või doppleri nihutusega seotud muutusi, või olla termin, mis kirjeldab sagedust võrreldes mõne teise signaali või ajalise muutujaga. Seejuures absoluutsagedus esindab “põhiarvu” või tegelikku loomulikku sagedust, mida sageli soovitakse varasemast või teisest allikast sõltumatuna.

Mõõtmine ja standardid: Absoluutsageduse täpne määramine tugineb SI-ajal (sekund) ja kasutatud sagedusstandarditele. Tänapäeval kasutatakse sageli atomikellasid (näiteks tseesiumi-133 standard) ning GNSS- või tsentraliseeritud diskiplinaarseid allikaid, mis tagavad stabiilse ja jälgitava sageduse. Spetsiaalsetes seadmetes, nagu sagedusmõõturid ja sagedusvõrgud, tehakse kalibreerimine ning vajadusel korrigeeritakse Doppler- või faasiviivituste mõju.

Rakendused hõlmavad radio- ja telekommunikatsiooni, spektroskoopiat, metrologiat, ajamajastust ja signaalitöötlust. Absoluutsagedus on oluline nii, kui on vaja võrrelda signaale sõltumatult vaadeldavast kontekstist kui ka tagada standardiseeritud ajaväärtused ja sageduslik ühtlus.

Seotud mõisted: suhteline sagedus, angular frequency (nurkfre Kos), Doppleri efekt, sagedusstabiliseerimine, metrologia.