Absoluutsageduse

Absoluutsagedus on mõiste füüsikas, mida kasutatakse kirjeldamaks sagedust, mis on määratletud kindla viite järgi ning on vaatleja liikumisest sõltumatu. See on sagedus, mida omab allikas ise selle puhkeolekus ja mida defineeritakse rest-viite alusel. Absoluutsagedust kasutatakse tihti spektroskoopias ja metrologias, et võrrelda ja kalibreerida sagedusi ning kirjeldada elektromagnetilise kiirguse või võnkesüsteemide iseloomu.

Relatiivsusteoorias ei ole ühtset universaalset absoluutsagedust: erinevad vaatlejad võivad sama kiirguse sagedust mõõta erinevalt Doppleri efekti ja gravitatsiooni tõttu. Seetõttu räägitakse enamasti rest-sagedusest või intrinsilisest üleminekug sagedusest, mis on määratletud emitteri rest-viites.

Praktikas mängib absoluutsagedus võtmerolli ajamõõtmisel ja ajastandardites: sekund on defineeritud kindla sageduse abil, mis pärineb näiteks Cs-133 atomi hyperfine üleminekust. Selle sagedus on täpselt määratletud ja kasutatakse aja alusena. Tänapäeval arendatakse ka kõrgema täpsusega optilisi frekventsüsteeme, kuid ideaalses mõttes jääb absoluutsagedus ikka emitteri rest-viites määratud väärtuseks.

Kokkuvõte: absoluutsagedus tähistab intriinset olemasolevat sagedust rest-viites ning moodustab olulise standardi teaduslikus mõõtmisel ja komunikatsioonis. Siiski tuleb meeles pidada, et iga sagedus võib vaatleja ja gravitatsiooni mõju tõttu eri raames erinevalt ilmneda, nii et universaalset, kõigis raimides kehtivat absoluutsagedust ei ole.