aadressisüsteemist

Aadressisüsteemid on meetodid või raamistikud, mida kasutatakse ressursi, nagu näiteks arvuti, serveri või veebisaidi, tuvastamiseks ja leidmiseks võrgus. Need süsteemid on elutähtsad selleks, et andmed saaksid liikuda ühelt seadmelt teisele Internetis või kohalikes võrkudes.

Üks levinumaid aadressisüsteeme on Interneti-protokolli (IP) aadressisüsteem. IP-aadressid on unikaalsed numbrilised identifikaatorid, mis määratakse igale seadmele, mis on ühendatud arvutivõrku, mis kasutab Interneti-protokolli andmesideks. IP-aadresse on kahte peamist tüüpi: IPv4 ja IPv6. IPv4-aadresse on kolmekümne kahe bitised numbrid, mis on tavaliselt esitatud nelja numbrina, mis on eraldatud punktidega (nt 192.168.1.1). IPv6-aadresse on palju pikemad, koosnevad saja kaheteistkümnest bitist ja on esitatud kaheksa neljakohalise heksadetsimaalnumbriga, mis on eraldatud koolonitega.

Teine oluline aadressisüsteem on domeeninimede süsteem (DNS). DNS on hierarhiline ja detsentraliseeritud nimede süsteem arvutitele, teenustele või mis tahes võrku ühendatud ressursile. See toimib sisuliselt Interneti telefoniraamatuna, tõlkides inimloetavad domeeninimed (nt www.example.com) IP-aadressideks, mida arvutid saavad kasutada. Kui sisestate veebisaidi aadressi brauserisse, saadab teie arvuti DNS-päringu, et leida vastav IP-aadress, et saaksite saiti külastada.

Lisaks IP-aadressidele ja DNS-ile kasutatakse ka teisi aadressisüsteeme, sõltuvalt võrgu tüübist ja kasutatavast tehnoloogiast. Nende süsteemide eesmärk on tagada, et iga seadet saaks võrgus usaldusväärselt tuvastada ja sellega suhelda.