Väävlioksiidid

Väävlioksiidid, tuntud ka kui vääveldioksiidid, on keemiliste ühendite rühm, mis koosneb väävlist ja hapnikust. Levinumad neist on vääveldioksiid (SO2) ja vääveltrioksiid (SO3). Vääveldioksiid on värvitu gaas, millel on terav ja ärritav lõhn. See tekib peamiselt fossiilkütuste, eriti söe ja nafta põletamisel, samuti vulkaanilisest tegevusest. Vääveltrioksiid on värvitu tahke aine, mis on veega kokkupuutel väga reaktiivne ja moodustab väävelhappe.

Väävlioksiididel on märkimisväärne mõju keskkonnale. Vääveldioksiid on peamine happevihma tekitaja, mis kahjustab metsi, järvi ja ehitisi. See võib ka hingamisteede haigusi süvendada inimestel ja loomadel. Vääveltrioksiid reageerib õhus oleva veega ja moodustab väävelhappe, mis on veelgi tugevam happeline ühend.

Selle kahjuliku mõju tõttu on reguleeritud väävlioksiidide heidet tööstusprotsessides. Näiteks kasutatakse gaaside väävlitustamise tehnoloogiaid, et eemaldada vääveldioksiid enne selle atmosfääri paiskamist. Looduslikult esinevad väävlioksiidide allikad, nagu vulkaanid, on kontrollimatud.

Keemias on väävlioksiidid olulised reaktiivid. Vääveldioksiidi kasutatakse näiteks paberimassi tootmisel ja desinfektsioonivahendina. Vääveltrioksiidi kasutatakse peamiselt väävelhappe tootmisel, mis on üks maailma enamtoodetud kemikaale ja mida kasutatakse paljudes tööstusharudes, sealhulgas väetiste, värvainete ja ravimite tootmisel.