Väljalaskeventiilid

Väljalaskeventiilid on sisepõlemismootorites kasutatavad ventiilid, mis avavad ja sulgevad väljalaskekanalisse pääsu põletatud gaasidele. Nende peamine ülesanne on vabaneda põletusgaasidest pärast süüteprotsessi ja võimaldada mootoril tõhuse vahelduvat töötsüklit. Väljundgaasi eraldamine aitab vähendada rõhu ja temperatuuride kõrgeid järsu muutusi ning parandada mootori kõiki tööparameetreid.

Konstruktsioon ja tööpõhimõte. Väljalaskeventiil koosneb peaks seinast eristatavalt tugevast peast, seism, prossist või vedrust koos kinnitimise komponendiga ning ventiili istmiku ja sulgventiili kontuuri. Enamik moderneid mootoreid kasutab poppet- või kolvirventiilide sarnast lahendust. Võimalikud on erinevad kujundused, sealhulgas pumbväljavee või keelõõne ventilid, kuid põhimõte on sama: avades ja suletades ventiil loob või katkestab gaasivahetuse.

Materjalid ja kestvus. Väljalaskeventiilid peavad taluma väga kõrget temperatuuri ning oksüdatsiooni, mistõttu kasutatakse kuuma töö jaoks sobivaid teras- ja sulamvalmistooteid ning sageli kroom- või niidivastaseid lakkimata istmikke. Kõrgetel koormustel või sportliku sõidu korral võib kasutada naatriumpõhiseid täismahte juhtmeid või ümarat külmuvat ventilit. Ventiili ja istmiku koosmõju on oluline tiheduse ja kestvuse jaoks ning nende kulumise eest vastutavad korralik jahutus ning sobiv heitgaaside temperatuur.

Hooldus ja võimalikud vead. Mootori töökindluse tagamiseks kontrollitakse regulaarselt ventiilide hingedehinge, tihendeid ja istmikke, samuti ventilide järgimist heli, jõudluse ja tihendi osas. Väljendatud väsimus, põletusega ventiilide polkast või istmiku kulumine võib põhjustada tihendusprobleeme, kompensatsiooniväärtuste muutusi ja jõudluskõverate halvenemist. Võib esineda ka karboniseerumist või ventiilipuhast ning ventiili istmiku kulumist tänu ebaõigele segule või ebastabiilsele jahutusele.

Rakendus. Väljalaskeventiilid on levinud peamiselt sisepõlemismootorites ning neid kasutavad nii bensiin- kui ka diiselmootorid. Õige ajastus ja ventiiliohus on kriitilise tähtsusega heitgaaside tõhusa eraldamise, jõudluse ja emissioonide kontrolli jaoks.