Vähihaiguse

Vähihaigus, tuntud ka kui vähk, on haiguste rühm, mida iseloomustab rakkude kontrollimatu kasv ja levik. Need haiged rakud võivad tungida teistesse kehaosadesse. Vähk võib tekkida peaaegu igas kehaosas ja seda on üle 100 erineva tüüpi.

Põhjused vähihaiguse tekkeks on mitmekesised. Need võivad hõlmata geneetilisi mutatsioone, kokkupuudet kantserogeenidega nagu tubakasuits, teatud viirused, ioniseeriv kiirgus, ebatervislik toitumine, vähene füüsiline aktiivsus ja rasvumine. Mõned vähivormid on päritavad, kuid enamik tekib elu jooksul omandatud tegurite mõjul.

Vähihaiguse sümptomid sõltuvad selle tüübist ja lokaliseerumisest. Levinud märgid võivad olla seletamatu kaalulangus, väsimus, muutused nahal, püsiv köha, muutused soole- või põietalitluses, valud, tükid või muhud kehal ning veritsus. Paljudel juhtudel võivad sümptomid olla alguses väga kerged või puududa täielikult, mistõttu on regulaarsed tervisekontrollid ja sõeluuringud olulised.

Diagnoosimine toimub erinevate meetodite abil, sealhulgas füüsiline läbivaatus, vereanalüüsid, kujutiseravi (röntgen, kompuutertomograafia, magnetresonants) ja biopsia. Ravi võimalused on samuti mitmekesised ning sõltuvad vähi tüübist, staadiumist ja patsiendi üldisest tervislikust seisundist. Levinumad ravimeetodid on kirurgia, keemiaravi, kiiritusravi, immunoteraapia ja sihipärane ravi. Ennetamine, varajane avastamine ja õigeaegne ravi on vähihaiguse prognoosi parandamisel väga olulised.