Vormimisest

Vormimisest on materjali soovitud kuju andmine väliste jõudude või soojusprotsesside abil. Vormimine hõlmab nii plastilise deformatsiooni teel toimuvat kujundamist kui ka materjalide kuumutamisel voolamist ja seejärel kõvastumist. Selle kaudu valmistatakse laia valikut tooteid ja osi erinevates tööstusharudes, alates autoprototüübist kuni pakendite ja tarbeesemeteni.

Mehaaniline vormimine põhineb plastilisel deformatsioonil. Metallide puhul kasutatakse peamiselt valtsimist, pressimist ja tõmbamist; sõltuvalt temperatuurist eristatakse külm- ja kuumvormimist. Termiline vormimine tähendab materjali kuumutamist, et see muutuks plastseks ja seda antud vormi järgi vormida, misjärel materjal jahtub ja kovab. Plastmaterjalide vormimisel on olulisel kohal termoformimine ning erinevad vormimis- ja suuremahulise tootmise meetodid, sealhulgas süst- ja ekstrusioonitehnoloogiad. Kerami mand ja komposiitmaterjalide vormimine hõlmab tavaliselt surve- või pastavormimist ning seejärel kuivamist või kõvenemist.

Vormimise kvaliteeti mõjutavad materjali omadused, vormi ja tööriistade kvaliteet, määrdeained, kulumine ning protsessi kontroll. Protsessid on arenenud ajapikku käsitsivormimisest kuni tänapäevaste automatiseeritud tootmisliinideni, võimaldades täpseid tolerantsse ja suurt tootmismahtu. Vormimist eristatakse valamisest, kus materjal voolab vormi, mitte ainult ei deformeeru, ning millel on erinev termiline ja voolavuslik lähenemine.