Voogedastuse

Voogedastus (streaming) on meedia tarneviis, kus sisu edastatakse kasutajale üle interneti reaalajas või peaaegu reaalajas ning kogu faili allalaadimine pole vajalik. See hõlmab heli- ja videomaterjali ning mõnikord ka interaktiivset sisu, võimaldades kasutajal alustada vaatamist või kuulamist enne kogu faili allalaadimist.

Voogedastus jaguneb peamiselt kaheks: live voogedastus, kus sisu edastatakse samal ajal, kui see salvestatakse (nt otseülekanded), ja on-demand voogedastus, kus kasutaja valib, mida ja millal vaadata.

Tehnilised põhimõtted hõlmavad erinevaid protokolle ja kodekeid. HTTP-põhised protokollid nagu HLS (Apple) ja MPEG-DASH on laialt levinud, vanemad RTMP-d kasutatakse mõnel juhul. Kodekidena on levinud H.264/AVC, H.265/HEVC ja AV1; helikodekidena AAC või Opus. Eriti tähtis on adaptatiivne bitrate voog (ABR), mis kohandab kvaliteeti vastavalt kasutaja ühenduse võimekusele, ning sisu levitamiseks kasutatakse CDN-ide kaudu jaotust.

Ajalugu: voogedastus levis 1990ndate keskpaigas RealNetworksi ja teiste tehnoloogiatega ning 2000. aastate jooksul sai Netflixi ja YouTubei laialdasemaks. Tänapäeval on elava voogedastuse platvormid nagu Twitch, YouTube Live ja Facebook Live olulised ning voogedastust kasutavad ka muusika- ja meediaplatvormid. Monetiseerimine toimub tellimuste, reklaamide või tasulise vaatamise kaudu; sisu on kaitstud DRM-iga ja autoriõigustega.

Väljakutsed ja tulevik: latentsuse vähendamine, suurenevad nõudmised ribalaiusele ja andmemahtudele, reguleerimise ja autoriõiguste küsimused ning DRM-i areng. Edasiliikumine hõlmab 5G, serva arvutamist ja paremat kogemust ning suuremat kaasatust kasutajatele.