Viljelusomaduste

Viljelusomaduste on Eesti keelne mõiste, mida kasutatakse kirjanduses ja õiguskeeles kohustuste kogumi tähistamiseks, mis on seotud maatükide viljelemisega. Sõna koosneb viljelusest (kasvatamine, viljelemine) ja omadusest (kohustus, koormus), ning viitab sellele, et maatükkide omandamisel või kasutamisel võivad kaasneda kindlad viljelusega seotud kohustused.

Kohustused võivad hõlmata maad viljelema jätmist, mullakaitse ja taimekaitse nõuete järgimist, viljelusvoote ja kultuurikultuuri korraldamist ning maa pikaajalist hooldamist, et säilitada tootlikkus ja vältida erosiooni. Need kohustused võivad olla kinnitatud kinnistu omandiga, rendilepingu, riiklike toetuste või muude õigussuhete kaudu. Viljelusomadused võivad seetõttu ilmneda nii ajaloolises kontekstis kui ka kaasaegses õiguses osana maa kasutusnõuetest või keskkonnakaitse nõuetest.

Ajalooline ja õiguslik taust: mõiste on ajas varieeruv ning on kajastanud erinevaid poliitilisi ja majanduslikke suundumusi, sealhulgas maareformide ajal kehtestatud või muudetud kohustusi seoses viljeluse nõuetega. Kaasaegses õiguslikus kontekstis võib sarnane roll olla seotud rendilepingute, maa- ja keskkonnakaitse regulatsioonide ning põllumajanduslike toetusmäärastuste tingimustega, kus viljelusnõuded on seotud maa kasutamise otstarbe ja tootliku kasutamise tagamisega.

Seosed: maaõigus, rendilepingud, põllumajandustoetused, keskkonnakaitse.