Viirusvastased

Viirusvastased ravimid on ravimite rühm, mille eesmärk on viiruste paljunemise pidurdamine organismis. Need ei ole üldiselt bakteritele mõeldud antibiootikumid, vaid toimivad viirusspetsiifiliselt ning neid kasutatakse viirushaiguste raviks ja mõnel juhul ka ennetamiseks.

Ravimid liigituvad vastavalt nende toimemehhanismile. Mõned analoogid, nagu nucleoside või nucleotide analoogid, inhibeerivad viiruse DNA või RNA sünteesi. Teised moodustavad viiruse paljunemise lõppfaasis retseptori või ensüümide, näiteks neuraminidaasi või polümeraasi, töö katkestamise. On ka viiruse sisenemist või integreerumist mõjutavaid aineid ning konkreetseid ravimeid teatud viiruste jaoks.

Näited levinud viirusvastasest ravimitest hõlmavad acycloviiri herpes simplex’i viiruse raviks, gancicloviiri CMV infektsioonide puhul, oseltamiviiri ja zanamiviiri gripi vastu, remdesiviiri SARS-CoV-2 vastu ning hepatoviiruste puhul kasutatakse näiteks sofosbuviiri. HIVi ravis kasutatakse kombineeritud antiretroviirilist ravi, mis sisaldab mitme erineva toimemehhanismiga ravimeid.

Kasutamine nõuab meditsiinilist järelevalvet. Viirusvastase ravi efekt sõltub ajalises alguses, viiruse liigist ja patsiendi seisundist. Resistentsus võib tekkida, mis nõuab ravirežiimi muutmist. Võimalikud kõrvaltoimed hõlmavad seedetrakti vaevusi, vereanalüüside muutusi ja allergilisi reaktsioone, sõltuvalt konkreetsest ainest. Ennetuslikel eesmärkidel kasutatakse mõnel juhul profülaktikat ning eluktunnetuslikke meetmeid koos vaktsineerimisega viirushaiguste tõrjumisel.