Veekülmumispunkti

Veekülmumispunkti tähistab temperatuuri, mille juures vedel vesi muutub tahkeks jääks. Atmosfääri rõhul 101,325 kilopascalit (standardrõhk) on puhta vee külmumispunkt 0 kraadi Celsiuse järgi (32 kraadi Fahrenheiti järgi või 273,15 kelvinit). See tähendab, et kui vee temperatuur langeb alla 0°C, hakkab see külmuma. Vee külmumispunkt võib aga muutuda sõltuvalt mitmetest teguritest, nagu rõhk ja lahustunud ainete olemasolu.

Rõhu kasvades vee külmumispunkt veidi langeb. See efekt on küllaltki väike tavalistes tingimustes, kuid on oluline näiteks mägedes või süvavee all. Lahustunud ained, nagu sool või suhkur, alandavad vee külmumispunkti tuntavalt. Seda nähtust nimetatakse külmumispunktialanduseks ja see on põhjus, miks soola puistatakse teedele talvel – see hoiab ära jää moodustumise või sulatab olemasoleva jää. Sellest tulenevalt on merevee külmumispunkt madalam kui magevee oma, olles umbes -1,9°C.

Mõned eriolukorrad, näiteks superjahutatud vesi, kus vesi püsib vedelana ka alla oma tavapärase külmumispunkti, on samuti veekülmumispunktiga seotud, kuid need on haruldased ja tavaliselt tingitud konkreetsetest keskkonnatingimustest ja lisandite puudumisest. Vee külmumispunkt on fundamentaalne füüsikaline omadus, millel on praktilisi rakendusi paljudes valdkondades, alates meteoroloogiast ja kliimauuringutest kuni keemia ja inseneriteaduseni.