Vaheühendit

Vaheühendit ehk intermediaari nimetatakse keemilises reaktsioonis tekkivaks ajutiseks ühendiks, mis ei kuulu lõpptoodena. Ta tekib ühe reaktsioonietapi käigus ning järgmisel etapil reageerib edasi või muundub lõpptoodeks. Enamik vaheühendeid on lühiajalised ja neid on raske eraldada; mõnel juhul on need stabiilsemad ning võivad olla isoleeritavad või spektroskoopiliselt jälgitavad.

Roll ja omadused: Vaheühendid määravad reaktsiooni kiiruse ja suuna. Nende olemasolu aitab mõista, milline teekond reaktsioon järgmisel etapil võtab; nad võivad tekkida erinevate mehhanismide käigus, näiteks lisandumis- või asendusreaktsioonide ajal või redoksireaktsioonide vahefaasis. Mõned vaheühendid on püsivamad ja võib-olla eraldatavad, teised on äärmiselt ebastabiilsed ning eksisteerivad vaid väga lühikest aega.

Kasutus ja uurimine: Vaheühendite mõistmine on keskne keemilise mehhaanika ja katalüüsi valdkonnas, sest läbi nende selgub kogu reaktsiooni mehhanism. Nad on tavaliselt kättesaadavad eksperimentaalselt ainult spetsiaalsetes tingimustes või nende olemasolu modelleerimisel teoreetiliste meetoditega. Reaktsioonide kiiruste ja suundade ennustamine ning katalüsaatorite arendamine sõltuvad suuresti vaheühendite kohta saadavast teabest.