Vaheühend

Vaheühend on keemilise reaktsiooni käigus tekkiv ühend, mis ei ole lõpp-produkt, vaid toimib järgmise reaktsioonisammu reagendina või muutub peagi teiseks ühendiks. Vaheühendid võivad olla ajutised ja väga reaktiivsed või teatud tingimustel stabiilsed ning neid sageli ei isoleerita või eraldatagi raske.

Vaheühendid mängivad keskset rolli reaktsioonimehhanismide mõistmisel ja sünteesi kavandamisel. Nende olemasolu ja omadused määravad, kui tõhusalt ja spetsiifiliselt reaktsioon kulgeb ning millised on lõpp-produkti saamise võimalused. Seetõttu on vaheühendeid tihti kasutatud või uuritud retrosünteesides, et ette kujutada, milline teekond ühe molekuli muundumiseni võib võtta.

Isolatsioon ja avastamine: paljud vaheühendid on väga lühiajalised ning neid avastatakse peamiselt in situ ehk vahetult reageerimise käigus. Nende täpne iseloom ja struktuur määratakse sageli spetsiaalsete tehnikaade abil, nagu in situ NMR- või IR-spektroskoopia, mass-spektrometria ning reaktiivide kinni püüdmise meetodid.

Näide: enool-keto tautomerism on klassikaline mehaanika näide, kus vaheühend võib tekkida esimese sammu jooksul ja taanduda seejärel lõpp-produktiks. Sarnased vaheühendid esinevad paljudes orgaanilise sünteesi voogudes ning on võtmetähtsusega reaktsiooni mehhanismi ja tulemuslikkuse mõistmiseks.

Seotud mõisted: vaheühendeid nimetatakse sageli intermediates või vaheühenditeks; nende mõistmine on keskne osa keemiaõppe ja tööstusliku sünteesi planeerimisest.