reaktsioonisammu

Reaktsioonisamm on reaktsioonimehhanismi üks elementaarne samm, milles reagendid reageerivad kindlal viisil ja mille käigus tekib ülemineku olek või vaheproduktid. Iga sammu kirjeldab spetsiifiline molekulaarsel tasemel toimuv sündmus, mille käigus sidemete purunemine ja loomine toimub samaaegselt. Elementaarseid samme võib olla üks või mitu ning need moodustavad kogu mehhanismi.

Elementaarseteks sammudeks nimetatakse tavaliselt unimolekulaarseid ja bimolekulaarseid etappe. Unimolekulaarne samm (nt A -> P) sõltub ainsa reagendi kontsentratsioonist kiirusvõrrandiga rate = k[A], bimolekulaarne samm (nt A + B -> P) sõltub mõlema reagendi kontsentratsioonidest ning kiirus on rate = k[A][B]. Kolmemolekulaarsed sammud on kliiniliselt haruldased, kuid neid arvatakse mõnikord toimuva.

Kui reaktsioon koosneb mitmest sammust, dikteerib kogu reaktsiooni kiiruse kõige aeglasem samm ehk kiirusmääraja samm. Teisejärgulised sammud võivad olla kiiruslikult kiired ja mõjuritena töödeldud, kuid kiirus võib sõltuda varsest vaatepunktist. Mõnikord on kiirusmääraja saamises eelsed tasakaalustamised, kus kiireim samm sõltub vaheproduktide kontsentratsioonidest.

Otseseks tuletamiseks mehhanismist kasutatakse eksperimentaalseid andmeid, nagu kiiruslõige ja vaheproduktide tuvastamine, isotopivahetus ning müriaad erinevate reageerimiskeskkondadega; need annavad teavet sammude tüübide ja molekulaarse koostise kohta. Ehituslikult on hea näide SN2, mis on sageli üksik bimolekulaarne samm, võrreldes SN1-mehhanismiga, kus kiirus määratakse esmalt vahetatava lahustumiskuuliga ja vaheprodukti moodustumisega.

Reaktsioonisamm koosseisuna annab selge pildi mehhanismi ning aitab mõista kogu reaktsiooni kiirust ja termodünaamikat.