Teisejärgulised

Teisejärgulised on sugulissuhteid kirjeldav mõiste, mis tähistab isiku ja sündmuste vahel kahe sammuga ühte ahelasse kuuluvat lähisugulast. See tähendab, et teisejärgulised relative on kaks sammu kaugemal kui tavapärane lähisugulane: näidetena vanemad ja lapselapsed, vanavanemad ja lapselapsed, onud ja tädid ning onud-vennad ning onu-vennad, õetütred ja vennakesed, samuti poolõed ja -vennad. Selline määratlus hõlmab nii rasside lõikes teise astme sugulasi kui ka poolõdesid, kuna nende vahel on kaks ühenduspunkti perekonnakaardil.

Genoomika ja tervishoiu kontekstis jagavad teisejärgulised sugulased üldiselt umbes 25 protsenti ühisest geenivarust. See erineb sõltuvalt perestruktuurist ja geneetilisest lähenemisest, kuid üldine reegel on, et teisejärgulised võivad jagada märkimisväärset geneetilist materjali võrreldes ühe astme sugulastega.

Teisejärguliste mõistet kasutatakse erinevates valdkondades, sealhulgas meditsiinilises geneetikas riskianalüüsis, genealogias ja pärimisõiguse hindamisel. Sõltuvalt kasutusalast võib teisejärguliste täpne definitsioon mõne valdkonna lõikes varieeruda: mõnes kontekstis arvatakse poolõed ja -vennad teise astme sugulaste hulka, teises neid eritatakse eraldi klassifikatsioonina.

Kokkuvõttes on teisejärgulised kinni kahe sammu kaugusel perekonnast asuvad lähisugulased, kelle geneetiline ja perekondlik kaal sõltub kontekstist ning mille mõiste annab raamistikku sugulussuhete hindamiseks ja riskide mõistmiseks.