Võlausaldajate

Võlausaldajad on isikud või juriidilised isikud, kellel on õigus saada võlgnikult tasu rahas või teostamist, näiteks laenude, kaupade või teenuste eest. Nad võivad olla eraisikud, ettevõtted või asutused, kellel on tekkinud õiguslik nõue võlgniku vastu. Võlausaldaja nõue tekib tavaliselt lepingulisel alusel või seadusest tulenevalt ning see eesmärk on saada tagasimakse kokkulepitud tingimustel.

Peamised võlausaldajate liigid on kindlustatud võlausaldajad (tagatisega nõuded), eelistatud võlausaldajad (nt töötajate palgad, maksuvõlad, ja teised seadusega kindlaksmääratud prioriteedid) ning kindlustamata ehk unsecured nõuded. Alamvõlausaldajad või subordinatsiooniga võlausaldajad on üldjuhul kavandatud nii, et nende nõuded järgnevad kõrgematele prioriteedidele.

Õigused ja vahendid: Võlausaldajad võivad esitada nõudeid võlgniku vastu, nõuda täitmist või osaleda pankrotimenetluses või saneerimises. Nad võivad kasutada kohtutäituri või muude sissenõudmisvahendite abi ning jälgida ettevõtte majanduslikku olukorda ja laekumisi. Nõuete esitamise ja tõendamise täpsed tähtaegad ja vormid võivad sõltuda jurisdiktsioonist.

Pankrotimenetluses järgitakse tavaliselt võlausaldajate nõuete jaotuse järjekorda: esmalt kindlustatud võlausaldajad, seejärel eelistatud võlausaldajad ning lõpuks unsecured nõuded, mida rahastatakse varade väärtusest ning kehtivatest seadustest sõltuvalt pro rata alusel. Võlausaldajate koosolekud ja hinderatud hääled annavad võimaluse valida saneerimise või likvideerimise plaani üle.

Võlausaldajate roll on majanduses oluline: nad pakuvad krediiti, seavad tingimused ning tagavad, et võlgnikud täidavad oma kohustusi, samas mõjutavad ka makro- ja mikroökonoomilisi protsesse ning ettevõtete restruktureerimist.