Ultrafiltratsiooni

Ultrafiltratsioon on membraanifiltraatsiooni meetod, mille abil eraldatakse vedelikust väga väikseid osakesi, nagu molekulid ja kolloidsete aineosakeste. See protsess kasutab membraani, mille porid on suuremad kui dialüüsimembraanidel, kuid väiksemad kui mikrofiltratsiooni membraanidel. Ultrafiltratsiooni porid on tavaliselt 1–100 nanomeetrit laiused, mis võimaldab eraldada osakesi suuruselt 1–100 kilodaltoni.

Ultrafiltratsiooni kasutatakse laialdaselt erinevates teaduspraktikates ja tööstuses, näiteks meditsiinilistes tootmisprotsessides, joogivees puhastamisel, biotehnoloogias ja keemias. Protsessi põhimeetmeks on vedeliku vedelik-faasi läbimine membraani poride kaudu, kui osakesed jäävad membraani peale. See eraldab soovitud aine vedelikust või puhastab seda.

Ultrafiltratsiooni protsess võib toimuda nii staatsilises kui ka dinaamilises režiimis. Staatsiline ultrafiltratsioon on lihtsam ja sobib väiksemate mahude töötlemiseks, kuid dinaamiline ultrafiltratsioon, kus vedelik liikub membraani läbi jõu all, on efektiivsem suuremahuliste protsesside korral. Membraani valik sõltub eraldatavate osakeste suurusest ja vedeliku omadustest.

Ultrafiltratsiooni kasutusala ulatub bioloogiliste makromolekulide, nagu proteiinide ja polümeeride, eraldamiseni, samuti joogivee puhastamiseni, kus see võib eemaldada baktereid ja viirusi. Protsessi efektiivsus sõltub membraani kvaliteedist, vedeliku viskoossusest ja temperatuurist, mis mõjutavad osakeste liikumist membraani läbi.