USBühenduse

USB-ühendus on standardne liidestus, mida kasutatakse periferalide ühendamiseks arvutite ja teiste hostide vahel ning andmete ja toite ülekandmiseks. See on arendatud USB Implementers Forumi (USB-IF) poolt ning eesmärk on pakkuda mugavat plug-and-play ühendust ja laialdast ühilduvust.

Kõige levinumad pistikud on Type-A ja Type-B. Vanematel seadmetel kasutati Mini- ja Micro-USB‑pistikuid, kuid tänapäeval on laialdaselt kasutusel USB-C, mis on pööratav ja suudab samaaegselt anda andmeid ja toidet. Kaablite kiirus ja toitevõime sõltuvad tüübist ja USB-versioonist.

USB-standardi areng hõlmas USB 1.0/1.1 (12 Mbps), USB 2.0 (480 Mbps), USB 3.0/3.1/3.2 (kuni 20 Gbps) ning USB4, mis pakub kuni 40 Gbps ja on tihedalt seotud Thunderbolt 3. USB-C pistolikute kasutamine koos USB Power Delivery (PD) toitega võimaldab suuremaid toite ja paremat vooluhalduse. Ühilduvus vanemate seadmetega on tavaliselt säilinud, kuigi maksimaalne kiirus ja toide sõltuvad kasutatavatest komponentidest.

Tööpõhimõte põhineb hosti–seadme arhitektuuril. Host kontrollib ühendust, seade identifitseerub enumeration-protsessis ja neile laaditakse sobivad draiverid; ühendused on tavaliselt plug-and-play ning supportivad hot-swapping. Seadmeid saab lisada läbi USB-hubide, mis suurendavad portide arvu.

Rakendused hõlmavad arvutistarkvara ja riistvara ühendamist: andmete edastamist, väliseid kõvakettaid, printerid ja sisseehitatud laadimist. USB-PD võimaldab kuni umbes 100 W toidet USB-C kaudu, mis on oluline kaasaegsete sülearvutite ja suuremate seadmete jaoks. USB-ühendus jääb peamiseks standardiks, mis ühendab laia valikut seadmeid ning jätkab kiiruse ja toitevõimsuse suurendamist USB-C ja USB4 suunas.