Töökindlus

Töökindlus (reliability) viitab süsteemi või toote võimele täita ettenähtud funktsioonid ettenähtud tingimustel kindla ajaperioodi jooksul ilma rikete tekketa. See mõiste on oluline nii inseneriteaduses, tootmises kui ka tarkvaraarenduses ning hõlmab nii mehhaanilisi, elektrilisi kui ka tarkvaralisi süsteeme.

Töökindlust hinnatakse laialdaselt eri tööstusvaldkondades, ulatudes tarbijaelektroonikast kuni kriitiliste süsteemideni, kus töövõime ja ohutus võivad otseselt mõjutada inimeste turvalisust ja tegevuste sujuvust. See kajastub nii toote planeerimises, tootmises, hoolduses kui kogu elutsükli haldamises.

Mõõtmised ja mudelid: Usaldusväärsuse funktsioon R(t) kirjeldab tõenäosust, et süsteem töötab ajani t riketa; rikkete kiirus λ(t) = f(t)/R(t). Keskmine rikete vaheaeg MTBF (repairable süsteemide puhul) või MTTF (mitte-parandatav süsteemide jaoks) iseloomustab ajavahemikku, mille järel võib tekkida rikete ja vajada hooldust. Erinevad mudelid, näiteks Weibull või eksponentsiaalne jaotumine, kasutatakse rikkete prognoosimiseks ning elutsükli andmete analüüsimiseks. Katsetamises kehtivad kiirendatud elutsükli testid ja HALT/HASS-analüüsid, mis võimaldavad varakult tuvastada nõrkusi.

Töökindlus mõjutab ohutust, hoolduskulusid, garantiide suurust ja kasutajate usaldust. Selle parandamiseks on oluline hea disain, kvaliteetne tootmine ning korraldatud hooldus ja varuosade tagamine. Rahvusvahelised standardid annavad raamistiku hindamiseks ja parandamiseks; näideteks ISO 61508, ISO 26262 ja ajalooliselt kasutatav MIL-HDBK-217.