Tõeväärtus

Tõeväärtus on loogikas lause või väide omistatav omadus, mis näitab, kas lause on tõene või väär. Klassikalises kaheväärtuslikus loogikas on iga lause kas tõene või väär; neid kahte väärtust nimetatakse sageli tõeväärtusteks. Tõeväärtus määratakse semantikaga, mis seob lause tähenduse antud interpretatsiooniga või mudeliga. Näide: lause “2+2=4” on tõeväärtus tõene, lause “2+2=5” on väär.

Semantikas nähakse laused kui koosseisu, kus aluseks olevad atomaarsed väited saavad tõeväärtuse ja nende ühenditega arvutatakse kogu lause tõeväärtus. Näiteks: kui mõlemad osad P ja Q on tõene, on P ja Q (P ja Q) tõene; P või Q on tõene, kui vähemalt üks neist on tõene; lause ¬P on tõene, kui P on väär. Selline keel ja operatsioonide määratlemine annavad kindla süsteemi lause tähenduste hindamiseks.

Oluline mõiste on bivalence ehk kaheväärtuslik printsiip: klassikalises loogikas on iga lause puhul täpselt üks kahest väärtusest. Selle vastaspool on mitmeväärtuslikud logikad, kus lisaks tõene ja väär võivad olemas olla ka teiste väärtuste variandid nagu teadmatus või nii-öelda mõlemad. Tõeväärtus on keskne mõiste matemaatikas, logikas, informaatikas ja teistes teadustes, kus käsitletakse lauseid ja nende korrektset tähenduslikku hindamist erinevates kontekstides.