Tõendusmaterjalil

Tõendusmaterjalil on mõiste, mis viitab kohtumenetluses kasutatavale materjalile, mille eesmärk on kinnitada faktilisi asjaolusid. See hõlmab erinevaid allikaid ja vorme ning võib hõlmata nii dokumente, füüsilisi esemeid kui ka digitaalseid andmeid. Tõendusmaterjalil võib esineda nii tsiviil- kui kriminaalmenetluses ning see aitab kohtul teha juriidilisi moodustusi ja otsuseid.

Tüübid ja vormid. Dokumentaalsed tõendid hõlmavad lepinguid, arveteid, ametlikke aktid ja e-kirju. Füüsilised tõendid sisaldavad esemeid, mida saab näha või katsuda. Digitaalsed tõendid hõlmavad andmebaasiväljatrid, logisid, fotod, videod ja helisalvestised, sageli koos metaandmete ja ajatemplitega. Tõendusmaterjalil võib olla ka tunnistus (tavaline või eksperdiarvamus). Eri allikad võivad kombineeritult tugevdada väiteid või vastupidi neid tõrjuda.

Lubatavus ja autentsus. Kohtumenetluses hinnatakse tõendusmaterjalil relevantsust, usaldusväärsust ja autentsust ning selle mõju kogu faktilisele pildile. Dokumendid peavad olema ehtsad ja õigesti pärit, originaal võib olla asjakohane või heakskiidetud koopia. Eriti oluline on digitaalse tõendi puhul kinnitada terviklikkus ja ajatemple ning säilitada nõuetekohane “chain of custody”.

Kaal ja hindamine. Õiguslike otsuste tegemisel hindab kohus tõendite üldist kaalumist: kas ja mil määral üksik või koos kogutud tõendid tõendavad väidet, ning kuidas need sobuvad teiste asjaoludega. Tõendeid võib lugeda tõendina otsuste koostamisel, kuid need ei pruugi iseenesest viia lõpliku järelduseni.