Täitelemendid

Täitelemendid on lauseelemendid, mis täidavad predikaadi tähenduse ja annavad lausetele vajalikku lisainformatsiooni. Need elemendid vastavad erinevatele küsimustele, mida või keda, kus, millal või kuidas ning võivad olla lauses kohustuslikud või vabatahtlikud sõltuvalt verbist ja lausest.

Kõige tavalisemad täitelemendid on objektid ja teised mõjureid täiendavad üksused. Näiteks lauses Ma söön õuna on õun objekti rollis ja täidab predikaadi nägemise vaja, andes lisainformatsiooni, mida täpselt süüakse. Teises näites, Ta kirjutas sõbrale kirja, sisaldab täide nii kirja kui ka vastuvõtja tähistava sõbrale rolli; need täitelemendid selgitavad, kellele kiri suunati ja mida tehti. Lisaks sellele võivad täitelemendid väljendada kohat või aega: Me kohtume homme Tallinnas; siin "homme" näitab aega ja "Tallinnas" kohta.

Predikatiivne täide tekib peamisõnaga ühenduse pidavate verbide korral, näiteks lauses Ta on õpetaja, kus sõna õpetaja märgib seostuvast olekust tulenevat staatust. Täitelemendid võivad lausesse ilmuda erinevates positsioonides ja nende vormid peegeldavad Eesti keele käändeid ning sõnade süntaktilist funktsiooni. Eesti keeles on tähenduslaadi selgitamiseks oluline ka käändesüsteem, mis aitab täitelemendid lauses õigesti märgistada.

Täitelemendid moodustavad olulise osa lause tähendusest, eristavad alust ja täiendavaid informatsioonikihi ning võimaldavad paindlikku sõnajärge, ilma milleta tähendus jääks osaliselt arusaamatuks. Sotsiolingvistikas ja grammatilises kirjanduses käsitletakse täitelemende erinevad liigid ning nende suhet predikaadiga.

Lisalugemine: grammatika ja Eesti keele süntaks.