Toiduvõrgustike

Toiduvõrgustikud, tuntud ka kui toiduahelad, kirjeldavad seda, kuidas energia ja toit liiguvad organismide vahel ökosüsteemis. Igal toiduvõrgustikul on tootjad, kes toodavad oma toitu fotosünteesi kaudu, tavaliselt taimed või vetikad. Need tootjad on aluseks kõikidele teistele organismidele.

Järgmises tasemes on esmatarbijad ehk herbivoorid, kes söövad tootjaid. Seejärel tulevad teistarbijad ehk karnivoorid või omnivoorid, kes söövad esmatarbijaid. Kolmandat järku tarbijad söövad teistarbijaid ja nii edasi, kuni jõutakse tippkiskjateni. Toiduvõrgustiku ülaosas olevad organismid ei ole tavaliselt kellegi poolt söödud.

Lisaks sellele on oluline osa toiduvõrgustikust ka lagundajatel, nagu seened ja bakterid. Nad lagundavad surnud taimi ja loomi, vabastades toitaineid, mis seejärel tagasi mulda jõuavad ja uute tootjate poolt kasutatakse. See ringlus on elutähtis ökosüsteemi tervisele.

Toiduvõrgustikud näitavad, kui omavahel seotud on erinevad liigid. Kui ühe liigi populatsioon muutub, võib see mõjutada paljusid teisi võrgustikus. Näiteks kui saakloomade arv väheneb, võib seda toituvat kiskjat vähemaks jääda. Toiduvõrgustike uurimine aitab mõista ökosüsteemide tasakaalu ja seda, kuidas muutused keskkonnas võivad liikide ellujäämist mõjutada.