Toiduotsingut

Toiduotsingut on protsess, mille käigus inimene või loom otsib, hindab ja hangib toitu. See hõlmab nii nälja vajaduse kui hedoni motiive ning kognitiivseid ja keskkonnategureid, mis mõjutavad otsustamist ja liikumist toidupunktide leidmiseks.

Etymoloogiliselt tuleneb sõna toidust ja otsingust ning -ut vorm märgib tegevuse objekti. Mõistes tähistab toiduotsingut nii loomade loomulikku toitumisotsingut kui inimeste ostu-, koostamis- ja menüüotsingute laadi.

Bioloogilises mõttes on toiduotsing seotud foragingu ehk toitumisotsinguga, kus organisme kaalub energiasäästu ja riski tasakaalu. Otsust mõjutavad sensoorilised vihjed (toidulõhn, välimus, maitse), keha energiavajadus ning varasem kogemus. Hormonaalsed mehhanismid, nagu ghrelin ja leptiin, võivad suurendada või vähendada näljahooge ja mõjutada otsustusprotsessi.

Inimesed ja ühiskond lisavad toiduotsingule sotsiaalseid, majanduslikke ja kultuurilisi piiranguid: saadavus, hind, terviseriskide tajumine ning kultuurilised tavad ja ootused. Toiduotsingu tulemused võivad avalduda ostuotsustes, retseptide otsingutes, menüüplaneerimises või toidulauale jõudvate toodete valikus.

Tänapäeval on toiduotsingut tihedalt seotud digitaalse maailmaga: veebipoodide ja retseptikataloogide otsingud, soovitussüsteemid ning sotsiaalmeedia mõjutavad, mida ja kuidas inimesed toidust otsivad.