Tetratsükliinid

Tetratsükliinid on antibiootikumide rühm, mida kasutatakse laialdaselt mitmesuguste nakkuste raviks. Selle klassi peamised ained on tetratsükliin, doksütükliin ja minotsükliin.

Toimemehhanism on bakteriostaatiline: need seostuvad 30S ribosoomi alusega ja blokeerivad aminoatsüül-tRNA sidumist ribosoomile, mis peatab valkude sünteesi.

Spekter hõlmab paljusid Gram-positiivseid ja Gram-negatiivseid baktereid ning erpatogeene nagu Chlamydia, Mycoplasma, Rickettsia ja Borrelia. Tetratsükliine kasutatakse laialdaselt akne raviks, samuti RMSF (Rocky Mountain spotted fever) ja teiste tick‑borne haiguste korral ning neid võib kombineerida Helicobacter pylori eradikatsioonirežiimides.

Imendum ja farmakokinees on üldiselt hästi, kuid need ained võivad kaltsiumi, raua ja teiste kaksik‑ioonidega moodustada keerpasstioone, mis vähendab imendumist. Seetõttu ei tohi neid võtta koos piimatoote või raua/kaltsiumi preparaatidega ning sobivaima manustamisaegade valimiseks järgida arsti juhiseid.

Kõrvaltoimed hõlmavad fotosensitiivsust, hammaste värvimuutust ja hammaste arenguhäireid lastel, harva maksaprobleeme ja iiveldust. Raseduse ajal ning rinnaga toites peaksid tetratsükliinid olema piirangutega; alla 8-aastastel lastel ei soovitata kasutada, kuna mõju hamba- ja luustruktuuridele on suurem. Samuti võib esineda ülitundlikkust ja harva maksareaktiisioone.

Vastupanu võib tekkida erinevate mehhanismide kaudu, sealhulgas ribosoomi kaitsevalkude (näiteks Tet(M), Tet(O)) ja efflux‑transportpampide abil; see piirab efektiivsust ja nõuab sageli alternatiivseid ravivõimalusi või kombinatsioonravi.