Tetanusvaktsineerimine

Tetanusvaktsineerimine on teetanuse ennetamiseks mõeldud immuniseerimine. Tetanus on tõsine nakkushaigus, mida põhjustab Clostridium tetani tekitatav neurotoksiin. Vaktsineerimine kasutatakse tavaliselt tetanuse toksoidist (tetanus-toxoid) ning see on sageli osa kombineeritud vaktsiinidest, näiteks DTaP-st (difteeria, teetanus ja laste köha) või Tdap-st täiskasvanutele. Täiskasvanud võivad saada ka eraldi teetanuseosi vaktsiini (Td).

Esmane vaktsineerimiskava varieerub riigiti, kuid üldine üldine skeem hõlmab varases laste eas mitut doosi (näiteks 2, 4 ja 6 kuu vältel, 15–18 kuu või 4–6 aasta vanusena). Pikaajaliselt suunatakse kaitse säilitamiseks täiendavaid dooside seeriaid ning täiskasvanueas soovitatakse tetanusvaktsiini iga 10 aasta järel või vastavalt kohalikele juhistele. Raseduse ajal soovitatakse mõnikord tetanus- ja difteeria- või tetanus-dap vaktsineerimist, et kaitsta nii ema kui ka sünnitustükk on vastsündinut.

Ohutus ja kõrvaltoimed on üldiselt kerged. Kõrvaltoimete hulka kuuluvad valu, punetus või turse vaktsineerimiskohas ning harva palavik või üldine halb enesetunne. Anafülaksia on väga haruldane. Vaktsiinid on laialdaselt turvalised ning kasu kaitse vormis ületab riskid.

Haavade korral hinnatakse vaktsineerimise ajalugu ja haava raskust. Kui vaktsineerimise status on ebaselge või vigastus on saastunud, võivad arstid soovitada tetanusimmunoglobuliini (TIG) koos tetanusvaktsiiniga ning uuesti vaktsineerimisdoosi, sõltuvalt eelnevatest doosidest. Seetõttu on oluline konsulteerida tervishoiuteenuse osutajaga vigastuse korral.