Tervisejälgimisseadmeid

Tervisejälgimisseadmeid ehk terviseandmete jälgimise seadused on õigusaktid, mis reguleerivad terviseandmete kogumist, hooldamist, kasutamist ja kaitseid. Need seadused on olulised, et tagada isikute terviseandmete konfidentsiaalsus ja kaitse, samuti et kindlustada terviseandmete korrektsus ja piiratud kasutamine.

Eestis on tervisejälgimisseadused peamiselt reguleeritud Terviseandmete Kaitse Seadusega (TAS), mis on vastavusega Euroopa Liidu Terviseandmete Kaitse Direktiivile (95/46/EÜ) ning hiljem Euroopa Liidu Terviseandmete Kaitse Reguleerimise (GDPR) printsiipidele. TAS reguleerib terviseandmete kogumist, hooldamist ja kasutamist tervishoiu- ja teaduslikel aladel, samuti ettevõtete ja muude organisatsioonide tegevust, mis tegelevad terviseandmetega.

Terviseandmed on andmed, mis puudutavad isiku füüsilist või psühholoogilist tervislikku seisundit, nagu haigused, ravimkäsud, meditsiinilised menetlused või geneetilised andmed. Need andmed on eriti kaitseväärsed, sest nende kasutamine või viimane avalikuks teada saamine võib põhjustada isikule kahju.

Tervisejälgimisseaduste eesmärk on tagada, et terviseandmed kogutaks ja kasutataks ainult seaduslikel alustel, isikute nõusolekul või muude seadusega ettenähtud juhtudel. Seadused nõuavad ka andmehoidjaid, et võetaks väärikuse ja konfidentsiaalsuse printsiipide alusel ette piisavad meetmed, et kaitsta andmeid võltsimise, kadumise või teistele isikutele juurdepääsu eest.

Eestis on terviseandmete kaitse eest vastutav peamiselt Terviseandmete Kaitse Amet (TAKA), mis kontrollib seaduste täitmist ja annab nõuandeid terviseandmete kaitse küsimustes. Tervisejälgimisseaduste tähtsus kasvas viimastel aastatel kaasas geneetilise informatsiooni ja digitaalse tervishoiu arenguga, mis nõuavad lisaks kaitset ka andmete korrektsuse ja piiratud kasutuse tagamiseks.