Termopaaridel

Termopaaridel ehk termopaar-sensoritel on kaks erineva metallilise koostisega juhet, mis on ühendatud ühel otstel. Kui ühendus soojeneb või jaheneb, tekib Seebecki efekti tõttu pingeväärtus, mis on proportsionaalne temperatuuri erinevusele kahe juhi vahel. Teine ots ühendatakse mõõteseadmega ning mõõdetud pinge teisendatakse temperatuuri. Kuna pinge on väike, vajab süsteem külmühenduse kompenseerimist ja täpset elektroonikat ning kalibreerimist.

Tüübid ja materjalid. Termopaaride tüüpideks nimetatakse materjalide kombinatsioone. Kõige levinumad on K (Chromel–Alumel), J (Fe–Constantan), T (Cu–Constantan) ja E (Chromel–Constantan). Kõrgema temperatuuriga rakenduste jaoks kasutatakse N-tüüpi (Nicrosil–Nisil) ning kõrgtemperatuuriliste ja kiirgusliku keskkonna jaoks S-, R- ning B-tüüpe (Pt–PtRh erinev kombinatsioon). Iga tüüp omab kindlat tööulatust, sensitiivsust ja driftivust ning sobiv valik sõltub mõõtemperatuurist, keskkonnast ja soovitud täpsusest.

Kasutusvaldkonnad. Termopaarid on laialdaselt kasutusel tööstusprotsesside ning arendus- ja laboratooriumikeskkondade temperatuuri jälgimisel. Nad on märkimisväärselt vastupidavad, vastavalt võivad olla saadaval mitmes vormis – näiteks juhtmetena, varastatud kaitseümbristega või kinnitatud sondidena. Pinna ja gaaside või vedelike temperatuuri mõõtmisel võivad nad olla esimeseks valikuks odavuse ja kiiruse tõttu.

Standardid ja kalibreerimine. Termopaaride omadused on reguleeritud rahvusvaheliste standarditega, näiteks IEC 60584; hinnanguid ja kalibreerimisi teostatakse laboratooriumides või tootmisettevõtetes vastavalt vajadusele. Külmühenduse kompenseerimine on tavapraktika, mis võimaldab saavutada paremat ühtlust ja täpsust pealtnäha erinevate ühenduspunktide vahel.