Tehingutasudega

Tehingutasudega on majanduslik kontseptsioon, mis kirjeldab kõiki kulusid, mis kaasnevad kaupade või teenuste ostmise, müümise või lepingu sõlmimisega. Need kulud võivad olla otsesed ja kaudsed ning neil on oluline roll otsuste ning hindade kujunemise juures.

Otsesed tehingutasud ehk explicit costs sisaldavad rahalisi tasusid, mis makstakse otseselt; näideteks on vahendustasud ja komisjonid finantstoimingute eest, notariaalsed või registreerimist eest tasud ning muud menetluslikud tasud. Kaudsed tehingutasud ehk implicit costs hõlmavad aegade, informatsiooniotsingu ja arutelude kulusid ning võimalikke võimaluslikke kaotusi või ebamugavust, mis tekivad lepingu sõlmimise või tehingu tegemise ajal.

Tehingutasud esinevad erinevates turgudel, sealhulgas finantsturgudel, kaubanduslikus ja teenindussektoris ning organisatsioonide siseste otsuste puhul. Finantsmaailmas on tähtsad levik (spread), vahendustasud ja laagrisüsteemide kasutamise kulud, kuid tehingutasud võivad hõlmata ka logistika, juristide teenuste ja maksustamisega seotud kulusid.

Mõjukus ja teostatavus hinnangutes sõltuvad tehingutasudest. Kõrged tasud vähendavad arvelda ning teevad väikeste või märkamatute tehingute teostamise ebaotstarbekaks, samas kui madalad tasud soodustavad konkurentsi ja tõstavad arvelduste mahu. Tehingutasud on keskne komponent tehingute efektiivsuse, arbitrage ja ettevõtete strateegiliste otsuste hindamisel. Teoorias on tehingutasud tihti seotud Coase'i teooriaga, mis käsitleb tehingute kulude mõju ressursside jaotusele.