Tegevusetust

Tegevusetus on olukord või seisund, kus puudub tegevus, toimimine või tootmine. Sõna hõlmab nii füüsilist liikumispuudust kui ka vaimset või sotsiaalset passiivsust. See on neutraalne mõiste, kuid kontekst määrab, kas tegemist on tavapärase puhke või negatiivse hinnangu olukorraga.

Etymoloogiliselt koosneb see sõnast tegevus (mida teeme) ja suffiksist -etus, mis märgib seisundit. Sõna kasutusvaldkonnad on laialdased: igapäevases keeles viitab tegevtusetus tavalisest inaktiivsusele; majanduslikus mõttes võib see tähendada kasutamata tootmisvõimsust või tööjõu aktiivsuse puudumist, mis võib tuleneda nõudluse vähenemisest või struktuursetest probleemidest. Sotsiaalses ja poliitilises diskursuses võib tegevtusetus peegeldada institutsioonide või ühiskonna otsuste viivitamist ja selle kaudu mõjutada elanike heaolu.

Tegevusetus võib olla ajutine või püsiv ning see võib tuleneda nii isiklikust tahtest kui ka väliskeskkonna tingimustest. Seletus ei ole sama, mis moraalne hinnang; mõiste võib olla neutraalne või kontekstis hinnatud kriitika vahend. Kokkuvõttes kirjeldab tegevusetus üldist puudumist tegevusest ning selle tajutav mõju sõltub kasutuskujundusest ja eesmärgist.