Teabekorjamise

Teabekorjamise on süsteemne teabe kogumine, selle kogutud teabe organiseerimine ning analüüs, mille tulemuseks on teadmiste süntees erinevatest allikatest. Protsess hõlmab andmete kogumist, puhastamist ja ühendamist, et luua usaldusväärsed andmestikud ja teadmised otsustus-, uurimis- või meediatöö tarbeks. Kui tavapäraselt öeldakse teabe kogumine, rõhutab teabekorjamise mõiste eelkõige protsessi ulatust ja korraldust.

Teabekorjamises eristatakse peamiselt primaar- ja sekundaarandmete kogumist. Primaarandmed kogutakse otse allikatelt (küsitlused, intervjuud, eksperttöö). Sekundaarandmed pärinevad olemasolevatest andmekogudest, aruannetest või avalikest registritest. Digitaalsetel kanalitel hõlmab teabekorjamine veebiliikluse ja sotsiaalmeedia jälgimist, küpsiste ning jälgimismeetmete kasutamist ning andmete hankimist API-de ja avalike või eraandmebaaside kaudu. Töötlemise faasis toimub andmete puhastamine, normaliseerimine, ühendamine ja analüüs, et saada kvaliteetne ja kasutatav teave.

Rakendused ulatuvad turu- ja tehnilise analüüsi, poliitika kujundamise, meedia ja ajakirjanduse ning akadeemilise uuringu valdkondadesse. Teabekorjamist kasutatakse trendide ja mustrite avastamiseks, riskide hindamiseks ning otsuste ja strateegiate aluseks.

Õiguslik ja eetiline raamistik hõlmab isikuandmete kaitset; Euroopa Liidu GDPR ja riiklikke seaduseid, mis piiravad andmete kogumist, töötlemist ja säilitamist ning rõhutavad nõusolekut, anonimeerimist ja eesmärgistamist. Teabekorjamine võib põhjustada privaatsusriske ning nõuda tähelepanu andmete kvaliteedile, läbipaistvusele ja vastutusele andmete kasutamisel.