Tarbikooperatiivide

Tarbikooperatiivide ehk tarbijakooperatiivide mõiste kirjeldab liikmete omandis ja juhitavaid ühinguid, mis tegutsevad tarbijate tarbeks. Need organisatsioonid pakuvad kaupade ja teenuste valikut tavaliselt jaemüügi kaudu ning võivad keskenduda toidukaupadele, majapidamistarbeidele või teenustele. Põhieesmärk on tagada soodsamad hinnad, kvaliteetne kättesaadavus ning lõppkasutajate huvide kaitse, samal ajal edendades kohalikke tarnijaid ja jätkusuutlikkust. Demokraatlik alus on tavapärane: iga liige osaleb ühingu juhtimises ning üldkoosolek valib juhatuse.

Ajalugu: Tarbikooperatiivide liikumine sai alguse 19. sajandi Euroopas ning on osa laiemast ühistuliste jaemüügi liikumisest. Tähtsal kohal on Rochdale’i põhimõtted, mis rõhutavad vabatahtlikku ja avatud liikmelisust, demokraatlikku liikmete kontrolli, kapitali piiratud tagasiannet, autonoomiat ja sõltumatust, haridust, koostööd teiste kooperatiividega ning kogukonna huve.

Töö ja struktuur: Tarbikooperatiivid võivad hõlmata jaemüügikaupluste võrgustikke (nt toidukauplused ja majapidamistarbed) ning mõnikord ka teenuste osutavaid kooperatiive nagu eluaseme või energia valdkonnas. Üldine printsiip on kasumi jaotamine liikmete vahel patronaaži tagasimaksmise või soodsate hindade vormis ning liikmeskonna pidev kaasamine.

Eesti kontekst: Eestis on tarbikooperatiivide traditsioon ja osa kooperatiivse liikumise võrgustikust, mille kujundamisel on oluline roll olnud Coop- ja kooperatiiviliikumise platvormidel, keskendudes soodsatele hindadele, kohalikele toodetele ja kogukondlikule lähenemisele.

Täiendavad erinevused ja tagajärjed: Tarbikooperatiivid erinevad tootjate või töötajate kooperatiividest peamiselt eesmärkide ja kontrollimehhanismide poolest, rõhutades liikmete tarbijaõigusi ning demokraatlikku otsustusprotsessi.

Lisalinke: kooperatiivid, Rochdale’i põhimõtted, tarbijakooperatiivide võrgustikud.