Tööstusõhkkondadest

Tööstusõhkkondadest, tuntud ka kui tööstuslikud atmosfäärid, viitavad õhukeskkondadele, mis tekivad tööstuslike tegevuste tulemusel. Need keskkonnad erinevad oluliselt looduslikust atmosfäärist komponendi, kontsentratsiooni ja potentsiaalsete ohtude poolest. Peamisteks teguriteks tööstusõhkkondade kujunemisel on tootmisprotsessid, kus kasutatakse või eraldub erinevaid kemikaale, gaase ja tahkeid osakesi.

Tööstusõhkkondade koostis sõltub otseselt tööstusharust. Näiteks metallurgiatööstuses võib õhk sisaldada metalliaurusid ja tolmu, keemiatööstuses aga reaktiivseid gaase ja lenduvaid orgaanilisi ühendeid. Energeetikatööstus võib eraldada vääveldioksiidi ja lämmastikoksiide. Lisaks keemilisele koostisele võivad tööstusõhkkonnad sisaldada ka suurenenud temperatuuri, niiskust või tolmusust.

Sellised keskkonnad võivad avaldada olulist mõju inimeste tervisele ja ohutusele. Sissehingatavad osakesed ja gaasid võivad põhjustada hingamisteede haigusi, allergiat või mürgistusi. Samuti võivad teatud tööstusõhkkonnad olla tule- või plahvatusohtlikud. Seetõttu on tööstusettevõtetes oluline rakendada meetmeid õhukvaliteedi jälgimiseks, puhastamiseks ja töötajate kaitsmiseks. See hõlmab ventilatsioonisüsteeme, filtreid ja isikukaitsevahendeid. Tööstusõhkkondade haldamine on oluline nii keskkonnakaitse kui ka töötervishoiu ja tööohutuse seisukohast.