Tõenäosusvahemikud

Tõenäosusvahemikud, tuntud ka kui usaldusvahemikud, on statistikas kasutatavad tööriistad, mis annavad hinnangu tundmatu parameetri tõelisele väärtusele. Need ei ole mitte vahemikud, kus parameeter asub teatud tõenäosusega, vaid pigem protseduur, mille puhul sageli rakendatuna on tõenäosus, et saadud vahemik sisaldab tõelist parameetrit, teatud tasemel. Tavaliselt väljendatakse seda usaldustasemena, näiteks 95% usaldusvahemik.

Usaldusvahemik koosneb kahest piirväärtusest, alumisest ja ülemisest, mille vahele hinnatav parameeter eeldatavasti jääb. Vahemiku laius sõltub mitmest tegurist, sealhulgas andmete varieeruvusest ja soovitud usaldustasemest. Suurem usaldustase või suurem andmete varieeruvus nõuab laiema vahemiku.

Tõenäosusvahemikke kasutatakse sageli hüpoteeside testimisel ja tulemuste interpreteerimisel. Kui hüpoteesiga seotud väärtus jääb usaldusvahemikku, ei saa nullhüpoteesi tavaliselt tagasi lükata. Need vahemikud aitavad ka hinnata otsuste kindlust, kuna kitsamad vahemikud viitavad täpsemale hinnangule.