Sünkroniseerijate

Sünkroniseerijad on arvutiteaduses objektid, mida kasutatakse mitme ühises muutuja või ressursiga töötava protsessi või niidi käitumise koordineerimiseks. Nende peamine eesmärk on tagada, et mitu protsessi või niiti ei pääseks samaaegselt kriitilisele sektsioonile ehk programmi osale, kus jagatud ressursse muudetakse, et vältida andmete korruptsiooni või vastuolusid.

Sünkroniseerijad toimivad erinevate mehhanismide kaudu. Levinud tüüp on lukk (mutex), mis annab ühele niidile eksklusiivse juurdepääsu ressursile. Teised niidid, mis proovivad lukku saada, peavad ootama, kuni esimene niit selle vabastab. Teine mehhanism on semafor, mis juhib juurdepääsu piiratud arvule ressursside eksemplaridele. Semafory kasutavad loendurit, et jälgida saadaolevate ressursside arvu.

Lisaks lukkudele ja semaforitele on olemas ka keerukamad sünkroniseerimismehhanismid, nagu tingimusmuutujad ja lugemis-kirjutuslukud. Tingimusmuutujad võimaldavad niidil oodata teatud tingimuse täitumist enne jätkamist, samas kui lugemis-kirjutuslukud võimaldavad mitmel niidil samaaegselt lugeda, kuid ainult ühel niidil kirjutada.

Sünkroniseerijate tõhus kasutamine on kriitilise tähtsusega paralleelsete ja mitme niidiga programmide õigeks ja tõhusaks toimimiseks. Valesti kavandatud või rakendatud sünkroniseerimismehhanismid võivad viia surma-lukustusteni (deadlocks), kus niidid ootavad igavesti üksteist, või võistlusolukordadeni (race conditions), kus programmi tulemus sõltub niitide täpsest ajastusest.