Suhtlusstruktuur

Suhtlusstruktuur on süsteemi osadevahelise kommunikatsiooni korraldus ning piirid. See hõlmab, kes omavahel suhtleb, milliseid kanaleid kasutatakse, milline on sõnumi sisu ning kuidas tagasiside liigub. Suhtlusstruktuur määrab, kuidas informatsioon levib, kuidas otsused jõuavad tegijateni ning kuidas erinevad rollid ja suhted mõjutavad koostööd.

Põhikomponendid on osapooled (isikud, rühmad, üksused), suhtluskanalid (sõnaline, kirjalik, digitaalne, mitteverbaalne), ning suhtlemise ajastus ja sagedus. Sisu ja tähendus võivad hõlmata informatsiooni, arutelusid ja otsustusandmeid. Suhtlusstruktuuri kujundavad ka rollid, võimudüsteem ja hierarhia, kontekst (kultuuriline, organisatsiooniline) ning tagasiside mehhanismid.

Erinevad struktuurid võivad olla vertikaalsed (juhid–alluvad), horisontaalid (kolleegid üksteisega), keskseamina või võrgulised ning formaalsed või mitteformaalsed. Organisatsioonis võib domineerida hierarhia või kasutada projektepõhist, multidistsiplinaarset või teemapõhist suhtlusandme- ja koostöövormingut. Digitaalsed kontekstid lisavad asünkroonsed ja riikidest sõltumatud kanalid ning muudavad suhtluse ajastust ja ulatust.

Suhtlusstruktuuri analüüs kasutatakse infovoogude optimeerimiseks, koostöö parandamiseks ning otsustusprotsesside sujuvamaks muutmiseks. Uuringud rakendavad meetodeid nagu sotsiaalvõrgustiku analüüs, kommunikatsiooniauditi, etnograafia, küsitlused ja kommunikatsioonilogide vaatlus. Kriitiliselt tuleb arvestada struktuuri dünaamilisust, kultuurilisi erinevusi ja konteksti mõju.