Skriptikeele

Skriptikeeled on programmeerimiskeeled, mis on mõeldud peamiselt automatiseerimise ja hostrakenduste kohandamise jaoks. Enamasti on need interpreteeritud või osaliselt kompileeritud ning võimaldavad arendajatel kiiresti lahendusi luua, mis suudavad suhelda olemasoleva tarkvara API-dega. Skriptikeeled rõhutavad sageli lihtsat süntaksit, dünaamilist tüübimist ja tugevat integreeritust rakenduste (või operatsioonisüsteemide) sisemusega, mis soodustab prototüüpimist ja kiiret iteratsiooni.

Omadused ja kasutuskeskkond: Tavaliselt on skriptikeeled kerge õppida, neil on rikkalik standardraamatukogu ja hea portatiivsus erinevates platvormides. Need keeled sobivad kiireks arenduseks ning kasutavad sageli event-, plugin- või makropõhiseid lahendusi. Nad võivad toimida hosti rakenduse sisemise skriptimiskihina või iseseisva tööriistana.

Levinumad skriptikeeled on:

- JavaScript

- Python

- Lua

- Ruby

- PHP

- Perl

- Tcl

- Bash

Piirangud ja riskid: Skriptikeeled võivad olla märksa aeglasemad kui kompileeritud keeled ning sõltuvalt kontekstist võivad tuua turvariski, kui skripte täidetakse auskõrgemalt kontrollimata. Turvalisust tagatakse tavaliselt sandboximise, piiratud API-de ja rangema valvusega hostrakenduse tasandil.

Seisund ja ajalugu: Skriptikeelte areng sai alguse 1970–1990-ndatel ning need on tänaseks muutunud märkimisväärseks tööriistaks arendustes, prototüüpsetingus ja tarkvara personaliseerimises. Nende keeled kannavad edasi ideed kiirest arendusest ja seamless’ist integreerimisest teiste süsteemidega.