Signaalitöötlusseadmed

Signaalitöötlusseadmed on elektroonilised seadmed, mis on loodud digitaalse või analoogse signaali töötlemiseks. Signaal on teave, mida edastatakse, salvestatakse või analüüsitakse füüsilise protsessi või seadme kaudu. Signaalitöötlus hõlmab mitmesuguseid tehnikaid ja algoritme, mida rakendatakse signaali muutusteks, filtreerimiseks, tihendamiseks või muuks analüüsiks. Need seadmed on fundamentaalsed paljudes tänapäevastes tehnoloogiates.

Ajalooliselt on signaalitöötlust teostatud analoogsete vooluringite abil, kasutades komponente nagu takistid, kondensaatorid ja induktiivpoolid. Need seadmed töötlevad signaale nende füüsilises, pidevas vormis. Kaasaegsemates rakendustes on digitaalse signaalitöötluse (DSP) seadmed muutunud domineerivaks. DSP kasutab digitaalseid signaale, mis on diskreetsed ja kvantifitseeritud, võimaldades suuremat täpsust, paindlikkust ja mitmekülgsust. DSP-seadmed sisaldavad sageli spetsialiseerunud protsessoreid, mida nimetatakse digitaalseteks signaaliprotsessoriteks (DSP-kiibid), mis on optimeeritud signaalitöötlusoperatsioonide kiireks täitmiseks.

Signaalitöötlusseadmeid kasutatakse laialdaselt paljudes valdkondades. Teleapõhised seadmed, nagu nutitelefonid, raadiod ja telerid, kasutavad neid heli ja video töötlemiseks. Meditsiinitehnika tugineb neile diagnostiliste pildiseadmete (nt MRI, CT-skannerid) ja elutähtsate funktsioonide jälgimise seadmete töös. Sõjaväes ja lennunduses kasutatakse neid radari, side ja navigatsioonisüsteemide jaoks. Samuti on need olulised telekommunikatsioonis, helitehnikas, automaatjuhtimissüsteemides ja teaduslikes instrumentides. Signaalitöötlusseadmete areng on olnud otseselt seotud arvutite ja digitaaltehnoloogia arenguga.