Signaalitingimusi

Signaalitingimusi ehk signaali tingimusi kirjeldab kriteeriumide kogum, mille alusel signaal loetakse süsteemis vastavaks ja töökorras. Need tingimused määravad, millised omadused peab signaalil olema, et see oleks mõistetav, töökindel ja teiste komponentidega ühilduv.

Signaalitingimused võivad hõlmata nii füüsikalisi kui ajalisi omadusi, näiteks amplituudi vahemikku, sagedust, pulsi kestust ja ajastust, viivitusi ja jitteri, mürataset ning sobivat impedantsi. Need võivad varieeruda sõltuvalt sellest, kas tegu on analoog- või digitaalse signaaliga ning milline on süsteemi tolerants.

Kasutusvaldkonnad hõlmavad elektronikat, telekommunikatsiooni, andmetöötlust ja juhtimissüsteeme. Näiteks digitaalses liideses võivad signaalitingimused määrata tasemed (kõrge/madal), pulsi pikkuse ja vajalikku ajastust, samas kui analoogsignaal peab jääma määratletud piirides ning taluma kindlat mürataset.

Dokumentatsioonis esitatakse signaalitingimused tavaliselt nõuetena või spetsifikatsioonidena. Need võivad järgida rahvusvahelisi või tööstuslikke standardeid sõltuvalt kontekstist ning neid kasutatakse liideste ja süsteemide ühilduvuse tagamiseks.

Oluline on märkida, et signaalitingimused on kontekstispetsiifilised ja võivad erineda sõltuvalt tehnoloogiavaldkonnast. Täpsete tingimuste puudumisel võivad tõlgendused erineda ja süsteem ei tööta ootuspäraselt.